Järgnevas esitluses on toodud pildid mustika perekonna erinevatest liikidest ja sortidest ning nende kasvatamise eripära. Slaidide vahetamiseks saab kasutada noolekujulist nuppu.
Mustikaperekonnas (Vaccinium) on 400 liiki, mis on tuntud oma liigisisese suure varieeruvuse tõttu, mis on põhjustanud ka süstemaatikutele palju peavalu. Ühe liigi erinevaid vorme on kirjeldatud eri uurijate poolt liikidena ja antud ka vastavalt igale vormile nimi. Lisaks arvukatele vormidele moodustavad paljud liigid areaalide kattumiskohtades omavahel hübriide. Nii ongi mõnel suure varieeruvusega ja kergesti ristuval liigil nagu ka kännasmustikal (Vaccinium corymbosum) ja ahtalehisel mustikal (Vaccinium angustifolium) hulgaliselt sünonüüme.Seetõttu on Eestis võetud liikide kirjeldamisel aluseks Põhja-Ameerika mustika perekonna liikide süstemaatika parima tundja liigikirjeldused (Vander Kloet, 1988).
Suure liigisisese varieeruvuse näide: pildil on kännasmustika sort 'Pink Lemonade'
Suure liigisisese varieeruvuse näide: pildil on kännasmustika sort 'Pink Lemonade'
Eesti istandikes kasvatatakse kahte erinevat liiki ja levinud on ka nende hübriidid
KännasmustikasVaccinium corymbosum L. (sün. V. australe Small, V. amoenum Ait., V. elliottii Chapman, Cyanococcus corymbosus (L.) Rydberg)
Põõsas on 1-5 m kõrge ja harva moodustab ka risoomide kaudu kõrvalpõõsaid. Ovaalsed kuni kitsaslineaalsed lehed on umbes 2,5-7,5 cm pikad ja 3,5 cm laiad, pealt siledad ja allküljelt udeja karvaga kaetud, leheservad ripsmelised kas siledad või sakilised. Nektaririkkad valged kuni roosad, harva punased õied paiknevad kännastes. Õiekroon on silinderjas või kellukjas. Mari on läbimõõduga 4-12 mm ja värvus varieerub mustast kuni hallikassiniseni. Kromosoomide arv 2n = 24, 48, 72.
Pildil on sort 'Reka'
Ahtalehine mustikas Vaccinium angustifolium Ait. (sün. Vaccinium brittonii Porter ex E.P.Bicknell, Vaccinium lamarckii Camp, Vaccinium nigrum (A.W.Wood) Britton, Vaccinium pensilvanicum Lam., Vaccinium pensilvanicum Lam. var. angustifolium (Ait.) A.Gray, Vaccinium pensilvanicum Lam. var. nigrum A.W.Wood, Cyanococcus angustifolium (Ait.) Rydberg)
Põõsad on 10-60 cm kõrged ja moodustavad hulgaliselt risoome laiali ajades tihedaid kloone. Lehed on elliptilised kuni kitsas-elliptilised 0,5-20 cm laiad ja 1,5-4,0 cm pikad. Roheliste või sinakasroheliste lehtede pealmine pind on sile, alaküljel võib olla üksikuid karvu. Roosakad või valged kellukjad õied on 4 mm pikkused ja koondunud kobarasse üheaastase oksa tipus. Marjad on 3-12 mm läbimõõduga ja värvus varieerub läikiv-mustast kuni hallikassiniseni. Maitse on hapukas kuni lääge-magus. Kromosoomide arv 2n = 48.
Eestis kasvatamiseks sobivaid sorte
`Northblue`
Selekteeritud 1973. aastal Minnesota ülikoolis. Põõsad on jõulise kasvuga umbes 60-70 cm kõrgused. Talvel taluvad külma isegi kuni –37 ºC. Marjad tumesinised, kuni 2 cm läbimõõdus. Maitselt meenutavad kännasmustika marju ning ei ole nii magusad kui `Northcountry`l. Saak kuni 4 kg põõsalt. Marjad valmivad 2-3 nädala jooksul ning vajavad mitmekordset korjamist. Väga hea sügavkülma mari. Vanu oksi hakatakse välja lõikama 5.- 7. aastal pärast istutust.
`Northcountry`
Selekteeritud 1973. aastal Minnesota ülikoolis.
Põõsas 45-60 cm kõrge ja 70-100 cm läbimõõdus. Põõsas talub külma kuni –37 ºC. Helesinised marjad on keskmise suurusega ja väga tugeva vahakirmega. Maitselt on marjad maheda magusa maitsega meenutades ahtalehise mustika marju. Põõsasaak on 1-2,5 kg, optimaalne 3,5 kg. Saak valmib umbes 5 päeva varem kui `Northblue`l. Sort on iseviljastuv. Vanu oksi on soovitav hakata välja lõikama 5. – 7. aastal pärast istutust.
'Puru' – Eestis perspektiivsort. Aretati Ruakura Uurimiskeskuses Uus-Meremaal. ['Bluecrop' × E118 ('Ashworth' × Earliblue')].Soovitati Rõhu katsetulemuste põhjal alates 2010. aastast. Alates juuli lõpust valmivad marjad on laiümarad ja suured (2 g). Karikaalune õõs on sügav. Põõsas on kompaktse kujuga. Lehe serv hoidub allapoole. Turbaväljal kasvatades võib olla probleeme sügisese kasvu lõppemisega.
'Reka' – Eestis perspektiivsort. Eelmise sõsarsort. Evitati 1985. aastal. Nimi tähendab maori keeles „sinine“. Soovitati Rõhu katsetulemuste põhjal alates 2010. aastast. Augusti algusest valmivad marjad on laiad. Karikaalune õõs madal. Viljaliha rohekas. Põõsas on kiire kasvuga ja eelmisest kõrgem. Vajab tugevamat väetamist ja kastmist. Sobib kasvatamiseks turbaväljal (Marjasoo talu andmetel) kui ka mineraalmaal (Rõhul).
Põõsas on 1-5 m kõrge ja harva moodustab ka risoomide kaudu kõrvalpõõsaid. Ovaalsed kuni kitsaslineaalsed lehed on umbes 2,5-7,5 cm pikad ja 3,5 cm laiad, pealt siledad ja allküljelt udeja karvaga kaetud, leheservad ripsmelised kas siledad või sakilised. Nektaririkkad valged kuni roosad, harva punased õied paiknevad kännastes. Õiekroon on silinderjas või kellukjas. Mari on läbimõõduga 4-12 mm ja värvus varieerub mustast kuni hallikassiniseni. Kromosoomide arv 2n = 24, 48, 72.
Pildil on sort 'Reka'
Ahtalehine mustikas Vaccinium angustifolium Ait. (sün. Vaccinium brittonii Porter ex E.P.Bicknell, Vaccinium lamarckii Camp, Vaccinium nigrum (A.W.Wood) Britton, Vaccinium pensilvanicum Lam., Vaccinium pensilvanicum Lam. var. angustifolium (Ait.) A.Gray, Vaccinium pensilvanicum Lam. var. nigrum A.W.Wood, Cyanococcus angustifolium (Ait.) Rydberg)
Põõsad on 10-60 cm kõrged ja moodustavad hulgaliselt risoome laiali ajades tihedaid kloone. Lehed on elliptilised kuni kitsas-elliptilised 0,5-20 cm laiad ja 1,5-4,0 cm pikad. Roheliste või sinakasroheliste lehtede pealmine pind on sile, alaküljel võib olla üksikuid karvu. Roosakad või valged kellukjad õied on 4 mm pikkused ja koondunud kobarasse üheaastase oksa tipus. Marjad on 3-12 mm läbimõõduga ja värvus varieerub läikiv-mustast kuni hallikassiniseni. Maitse on hapukas kuni lääge-magus. Kromosoomide arv 2n = 48.
Eestis kasvatamiseks sobivaid sorte
`Northblue`
Selekteeritud 1973. aastal Minnesota ülikoolis. Põõsad on jõulise kasvuga umbes 60-70 cm kõrgused. Talvel taluvad külma isegi kuni –37 ºC. Marjad tumesinised, kuni 2 cm läbimõõdus. Maitselt meenutavad kännasmustika marju ning ei ole nii magusad kui `Northcountry`l. Saak kuni 4 kg põõsalt. Marjad valmivad 2-3 nädala jooksul ning vajavad mitmekordset korjamist. Väga hea sügavkülma mari. Vanu oksi hakatakse välja lõikama 5.- 7. aastal pärast istutust.
`Northcountry`
Selekteeritud 1973. aastal Minnesota ülikoolis.
Põõsas 45-60 cm kõrge ja 70-100 cm läbimõõdus. Põõsas talub külma kuni –37 ºC. Helesinised marjad on keskmise suurusega ja väga tugeva vahakirmega. Maitselt on marjad maheda magusa maitsega meenutades ahtalehise mustika marju. Põõsasaak on 1-2,5 kg, optimaalne 3,5 kg. Saak valmib umbes 5 päeva varem kui `Northblue`l. Sort on iseviljastuv. Vanu oksi on soovitav hakata välja lõikama 5. – 7. aastal pärast istutust.
'Puru' – Eestis perspektiivsort. Aretati Ruakura Uurimiskeskuses Uus-Meremaal. ['Bluecrop' × E118 ('Ashworth' × Earliblue')].Soovitati Rõhu katsetulemuste põhjal alates 2010. aastast. Alates juuli lõpust valmivad marjad on laiümarad ja suured (2 g). Karikaalune õõs on sügav. Põõsas on kompaktse kujuga. Lehe serv hoidub allapoole. Turbaväljal kasvatades võib olla probleeme sügisese kasvu lõppemisega.
'Reka' – Eestis perspektiivsort. Eelmise sõsarsort. Evitati 1985. aastal. Nimi tähendab maori keeles „sinine“. Soovitati Rõhu katsetulemuste põhjal alates 2010. aastast. Augusti algusest valmivad marjad on laiad. Karikaalune õõs madal. Viljaliha rohekas. Põõsas on kiire kasvuga ja eelmisest kõrgem. Vajab tugevamat väetamist ja kastmist. Sobib kasvatamiseks turbaväljal (Marjasoo talu andmetel) kui ka mineraalmaal (Rõhul).