Seemnetega paljundamine
Generatiivse paljundamise puuduseks on järgalaskonna suur varieeruvus, mistõttu on väga oluline eelnev hoolikas emataimede valik nii kasvu- kui ka saaginäitajate alusel. Mustika seemiktaimed on tihti emataimega võrreldes tunduvalt erinevad ning seepärast ei ole otstarbekas selliste istikutega rajada tootmisistandikku.
Seemnete saamine
Kõrgema idanevusega on värsketest, hästi küpsenud viljadest ekstraheeritud seemned. Seemnete saamiseks purustatakse marjad ja lisatakse vett arvestusega 500 ml viljade kohta umbes 1 l vett. Seejärel segu segatakse 1 minuti jooksul. Seemned settivad segamise tagajärjel nõu põhja ning viljaliha, kõlujad seemned ja muud kerged viljaosad kerkivad pinnale. Vedelik koos viljaosakestega kallatakse ettevaatlikult settinud seemnetelt. Seda protseduuri võib korrata 3…4 korda ning lõpuks jäävad anuma põhja puhtad seemned. Seemned tõstetakse spaatliga paberrätikule ja jäetakse ööks kuivama.
Kui seemneid ei taheta külvata kohe, on marju võimalik säilitada ka sügavakülmas, kuid ülessulatatud viljadest tuleb seemned kiiresti eraldada ja külvata. Idanevusprotsent on sügavkülmutatud marjadest eraldatud seemnetel väiksem, kui värsketest viljadest eraldatud seemnetel.
Külv
Mustikaseemneid külvatakse hilissügisel või varakevadel pärast mõnekuulist stratifitseerimist külvikastidesse. Kasvusubstraadina kasutatakse väetisteta, neutraliseerimata, happelist turvast. Seemned segatakse liivaga ning pärast külvamist kaetakse seemned õhukese turbakihiga. Paljundusmaterjal vajab valgust vähemalt 16 tundi ööpäeva jooksul. Seemned idanevad keskmiselt 21 päeva kasvuhoones temperatuuril 21 ºC öösel (8 tundi) ja 23 ºC päeval (16tundi). Turvas hoitakse parasniiske, et vältida tõusmete hukkumist liigniiskuse või kuivuse tõttu.
Taimede kasvatamine
Seemikuid pikeeritakse 2 cm pikkuselt istikukasti, -potti või kilerulli. Pikemate seemikute ümberistutamisel on oht kahjustada juuresüsteemi, alla 2 cm seemikute korral on neid aga raske käsitseda. Seemiktaime ladva ja juure kärpimine 1/3 võrra soodustab okste ja juurestiku harunemist.
Seemnete saamine
Kõrgema idanevusega on värsketest, hästi küpsenud viljadest ekstraheeritud seemned. Seemnete saamiseks purustatakse marjad ja lisatakse vett arvestusega 500 ml viljade kohta umbes 1 l vett. Seejärel segu segatakse 1 minuti jooksul. Seemned settivad segamise tagajärjel nõu põhja ning viljaliha, kõlujad seemned ja muud kerged viljaosad kerkivad pinnale. Vedelik koos viljaosakestega kallatakse ettevaatlikult settinud seemnetelt. Seda protseduuri võib korrata 3…4 korda ning lõpuks jäävad anuma põhja puhtad seemned. Seemned tõstetakse spaatliga paberrätikule ja jäetakse ööks kuivama.
Kui seemneid ei taheta külvata kohe, on marju võimalik säilitada ka sügavakülmas, kuid ülessulatatud viljadest tuleb seemned kiiresti eraldada ja külvata. Idanevusprotsent on sügavkülmutatud marjadest eraldatud seemnetel väiksem, kui värsketest viljadest eraldatud seemnetel.
Külv
Mustikaseemneid külvatakse hilissügisel või varakevadel pärast mõnekuulist stratifitseerimist külvikastidesse. Kasvusubstraadina kasutatakse väetisteta, neutraliseerimata, happelist turvast. Seemned segatakse liivaga ning pärast külvamist kaetakse seemned õhukese turbakihiga. Paljundusmaterjal vajab valgust vähemalt 16 tundi ööpäeva jooksul. Seemned idanevad keskmiselt 21 päeva kasvuhoones temperatuuril 21 ºC öösel (8 tundi) ja 23 ºC päeval (16tundi). Turvas hoitakse parasniiske, et vältida tõusmete hukkumist liigniiskuse või kuivuse tõttu.
Taimede kasvatamine
Seemikuid pikeeritakse 2 cm pikkuselt istikukasti, -potti või kilerulli. Pikemate seemikute ümberistutamisel on oht kahjustada juuresüsteemi, alla 2 cm seemikute korral on neid aga raske käsitseda. Seemiktaime ladva ja juure kärpimine 1/3 võrra soodustab okste ja juurestiku harunemist.