Haigused ja kahjurid
Haiguste, kahjurite ja nende poolt tekitatud kahjustustega, on Eesti tingimustes veel vähe kogemusi. Olulisi kahjustusi meie tingimustes mustikal veel ei ole esinenud. Mõnel aastal on nii ahtalehise mustika kui ka poolkõrgete mustikasortide noortel kiirestikasvavatel võrsetel olnud kohati hulgaliselt lehetäisid (vt foto). Eestis elavatest kahjurputukatest võib saada mustika kahjuriks veel ka mähkurlane Rhopopota naevana Hbn., kelle röövikud toituvad aktiivselt kasvavate võrsete tippudes ja hävitavad sellega tulevaks aastaks moodustuvate õiepungadega osa võrsest. Mustika perekonna taimede lehtedest toituvad ka viljapuutupslase Orgyia antiqua L. röövikud, kes massilise esinemise korral võivad hävitada nii noored võrsed kui ka kogu lehestiku.
Kuna aedmustikate kasvatamisel ei ole oluliselt vajalik kasutada taimekaitsevahendeid, siis on viimastel aastatel hakanud levima ka maheviljelus. Selle tootmisviisi juures on oluline õigete väetiste kasutamine.
Kuna aedmustikate kasvatamisel ei ole oluliselt vajalik kasutada taimekaitsevahendeid, siis on viimastel aastatel hakanud levima ka maheviljelus. Selle tootmisviisi juures on oluline õigete väetiste kasutamine.
Külmakahjustused
Ahtalehine mustikas ja hübriidmustika sordid ‘Northblue’ ja ‘Northcountry’ on sobivad Eesti klimaatilistes tingimustes kasvatamiseks, taludes isegi alla –30 oC õhutemperatuuri. Samas esineb taimedel mõningal määral külmakahjustusi. Kui taimed ei lõpeta sügisel õigeaegselt kasvu ja võrsete tipud jäävad puitumata, siis kahjustuvad võrsed juba esimeste külmakraadidega. Juuresoleval fotol on näha katsetaime kahjustused kolmanda katseaasta kevadel (K.Karp). Tihti arvatakse, et tegu on mõne haigusega, kuid tegelikkuses on põhjuseks vaid külmakahjustus.
Juurte külmakahjustusi esineb harvem. Vältida tuleb väga kõrgete (üle 15cm kõrged) peenarde tegemist, sest selline peenar külmub läbi ja juured võivad kahjustuda. Kahjustusi võivad tekitada veel vale väetiste kasutamine ja põuane ilmastik.
Juurte külmakahjustusi esineb harvem. Vältida tuleb väga kõrgete (üle 15cm kõrged) peenarde tegemist, sest selline peenar külmub läbi ja juured võivad kahjustuda. Kahjustusi võivad tekitada veel vale väetiste kasutamine ja põuane ilmastik.
Ilm ja loomad
Segadust võib tekitada lehtede punane värvus, mida seostatakse samuti taimehaiguste olemasoluga. Fotol on toodud katsetaimede ilus sügisvärv (K.Karp). Kui aga lehed muutuvad punaseks juba suvel, siis näitab see taime stressi. Seda võib põhjustada taimede ümberistutamine, jahe ilmastik kasvuperioodil (temperatuur langeb alla 8 oC), põud jm.
Mustikad maitsevad lindudele ja rebastele. Linnud võivad teha istanduses väga suurt kahju süües küpseid marju. Lindude tõrjeks saab kasutada kaitsevõrku, mis tuleb paigaldada üle taime selliselt, et linnud ei saaks nokkida marju läbi võrgu. Samuti on olemas lindude peletamiseks spetsiaalsed helkurid, lindude hädakisa või püssipauku imiteerivad seadmed. Peleteid tuleb kasutama hakata paar nädalat enne marjade valmimist. Põõsaid on vaja kaitsta ka jäneste ja kitsede eest, kes söövad mustikavarsi.
Mustikad maitsevad lindudele ja rebastele. Linnud võivad teha istanduses väga suurt kahju süües küpseid marju. Lindude tõrjeks saab kasutada kaitsevõrku, mis tuleb paigaldada üle taime selliselt, et linnud ei saaks nokkida marju läbi võrgu. Samuti on olemas lindude peletamiseks spetsiaalsed helkurid, lindude hädakisa või püssipauku imiteerivad seadmed. Peleteid tuleb kasutama hakata paar nädalat enne marjade valmimist. Põõsaid on vaja kaitsta ka jäneste ja kitsede eest, kes söövad mustikavarsi.
Toiteelementide puudus tekib erinevatel põhjustel. Vajlik on teha enne istandiku rajamist mullaproov ja siis vastavalt väetada. Kasvuaegsed puudusnähud tekivad ka põua korral (vt foto K.Karp).
LÄMMASTIKUpuuduse korral on mustikataimede varred lühikesed, lehed väikesed ja moodustub vähe uusi võrseid. Lehtede värv on ühtlaselt klorootiline. Kahvatu värvuse omandavad enne vanad ja alumised lehed ning seejärel noored võrse tippude olevad lehed. Varred omandavad sügisese värvuse ning väheste õiepungade arvu tõttu on saagikus madal.
Lämmastiku liia korral kasvavad jõulised, pikad ning tumeroheliste lehtedega varred. Taimede kasvuperiood venib pikale ning taimed ei talvitu korralikult. Põõsal on vilju vähe, need on väikesed ja valmivad hilja.
FOSFORIvaegus mustikataimedel avaldub noortel taimedel. Esineb vaid ekstreemsetes olukordades. Lehed on väiksemad, tumerohelised kuni punakad tipust servani ning hoiavad vastu vart. Varred on peenikesed ja värvunud purpurjaks.
Fosfori liiaga kaasnevaid sümptomeid pole täheldatud, kuid kaasnähuks on raua puudulik omastamine.
KAALIUMIpuudus esineb rohkem liivastel muldadel ja põhjustab võrsetippude kärbumist esmajoones liivastel muldadel. Lehe serv on põlemise tunnustega, kupjad, keerdunud ning nekrootiliste laikudega. Noored lehed on võrsed tipust suunas muutunud klorootiliseks.
KALTSIUMI vaeguse sümptomid esinevad noortel võrsetel kloroosina. Vanematele lehtedele on iseloomulik lehe ääres põletuse sümptomid.
MAGNEESIUMIvaeguse sümptomiks on mustriline kloroos (kollane kuni erepunane) lehe pearoodudel, kusjuures selle vaheline ala jääb roheliseks. Kahjustatud saavad esmajoones noorte võrsete alumise osa lehed.
BOORI puudusel on kängunud kasvuga võrsetippudes lehed laiguliselt klorootilised ja kupja kujuga. Tugevasti kahjustatud taimedel ei avane õied ja vegetatiivsed pungad. Taimi, mis on madala boorisisaldusega, kahjustab talv rohkem.
RAUApuudusel esineb mustika leherootsude kloroos. Klorootilise koe värvus võib olla helekollane kuni pronksjas. Sümptomid esinevad esmalt võrse tippudes olevatel noortel lehtedel. Vähenenud on ka võrsete kasv ja lehe suurus.
MANGAAN. Klorootilisi alasid esineb roodude vahel ja ka lehe äärtes, lehe servad surevad samuti võivad võrsed kärbuda.
VASE puuduse sümptomid sarnanevad mangaani puudusega: esineb kloroosi lehtedel roodude vahelTSINGI puuduse muutuvad noored lehed kollakaks, mis on ühtlane kogu lehe ulatuses. Sümptomid võivad ilmneda varases kasvufaasis.
Järgnevas esitluses on toodud ka pildid erinevatest probleemidest, mis on ilmnenud katseistandikes. Slaidide vahetamisel kasutada noolekujulist nuppu.
LÄMMASTIKUpuuduse korral on mustikataimede varred lühikesed, lehed väikesed ja moodustub vähe uusi võrseid. Lehtede värv on ühtlaselt klorootiline. Kahvatu värvuse omandavad enne vanad ja alumised lehed ning seejärel noored võrse tippude olevad lehed. Varred omandavad sügisese värvuse ning väheste õiepungade arvu tõttu on saagikus madal.
Lämmastiku liia korral kasvavad jõulised, pikad ning tumeroheliste lehtedega varred. Taimede kasvuperiood venib pikale ning taimed ei talvitu korralikult. Põõsal on vilju vähe, need on väikesed ja valmivad hilja.
FOSFORIvaegus mustikataimedel avaldub noortel taimedel. Esineb vaid ekstreemsetes olukordades. Lehed on väiksemad, tumerohelised kuni punakad tipust servani ning hoiavad vastu vart. Varred on peenikesed ja värvunud purpurjaks.
Fosfori liiaga kaasnevaid sümptomeid pole täheldatud, kuid kaasnähuks on raua puudulik omastamine.
KAALIUMIpuudus esineb rohkem liivastel muldadel ja põhjustab võrsetippude kärbumist esmajoones liivastel muldadel. Lehe serv on põlemise tunnustega, kupjad, keerdunud ning nekrootiliste laikudega. Noored lehed on võrsed tipust suunas muutunud klorootiliseks.
KALTSIUMI vaeguse sümptomid esinevad noortel võrsetel kloroosina. Vanematele lehtedele on iseloomulik lehe ääres põletuse sümptomid.
MAGNEESIUMIvaeguse sümptomiks on mustriline kloroos (kollane kuni erepunane) lehe pearoodudel, kusjuures selle vaheline ala jääb roheliseks. Kahjustatud saavad esmajoones noorte võrsete alumise osa lehed.
BOORI puudusel on kängunud kasvuga võrsetippudes lehed laiguliselt klorootilised ja kupja kujuga. Tugevasti kahjustatud taimedel ei avane õied ja vegetatiivsed pungad. Taimi, mis on madala boorisisaldusega, kahjustab talv rohkem.
RAUApuudusel esineb mustika leherootsude kloroos. Klorootilise koe värvus võib olla helekollane kuni pronksjas. Sümptomid esinevad esmalt võrse tippudes olevatel noortel lehtedel. Vähenenud on ka võrsete kasv ja lehe suurus.
MANGAAN. Klorootilisi alasid esineb roodude vahel ja ka lehe äärtes, lehe servad surevad samuti võivad võrsed kärbuda.
VASE puuduse sümptomid sarnanevad mangaani puudusega: esineb kloroosi lehtedel roodude vahelTSINGI puuduse muutuvad noored lehed kollakaks, mis on ühtlane kogu lehe ulatuses. Sümptomid võivad ilmneda varases kasvufaasis.
Järgnevas esitluses on toodud ka pildid erinevatest probleemidest, mis on ilmnenud katseistandikes. Slaidide vahetamisel kasutada noolekujulist nuppu.